Eesti
English Português
Eesti ja Portugal »

Portugal - Relations

01.09.2015

viimati uuendatud: 23.05.2016

Portugal tunnustas Eesti Vabariiki de facto 1918. a ja de jure 6. veebruaril 1921. Portugal ei ole kunagi tunnustanud Nõukogude Liidu okupatsiooni Eestis. 1987. a keelas paremtsentristlik vähemusvalitsus Nõukogude Liitu külastanud parlamendidelegatsioonil protesti märgiks Eestit külastada. Portugali president Aníbal Cavaco Silvale kui Eesti okupeerimise mittetunnustamise poliitika toetajale toonase peaministrina omistati EV 90. aastapäeva puhul kõrgeim välja antud riiklik autasu Maarjamaa Risti Kett. Portugal taastunnustas Eesti Vabariiki 27. augustil 1991, diplomaatilised suhted taastati 1. oktoobril 1991.

Portugali suursaadikud Eestis:

  • Hr. Dr. Jorge Alberto Nogueira De Lemos Godinho (1993-1996)
  • Hr. Manuel Moreira de Andrade (1996-2001)
  • Hr. Filipe Guterres (2001-2004)
  • Hr. João Manuel da Cruz da Silva Leitão (2004-2005)
  • Pr. Ana Paula Baptista Grade Zacarias (2005-2009)
  • Pr. Maria de Fátima de Pina Perestrello (2009-2016)

12. septembrist 2006 kuni 29. veebruarini 2012  paiknes Portugali saatkond Tallinnas. Nüüd katab Portugal Eestit taas Helsingist.

Eesti ajutised asjurid ja suursaadikud Portugalis:

  • Andres Tomasberg (mitteresideeriv suursaadik, asukohaga Pariisis, 1996–1997)
  • Meelike Palli (ajutine asjur, 1997–1999)
  • Paul Lettens (ajutine asjur, 1999–2002)
  • Raul Mälk (mitteresideeriv suursaadik, asukohaga Londonis, alates 2001 Tallinnas, 2000–2003)
  • Märt Piiskop (ajutine asjur, 2002–2003)
  • Aino Leppik von Wirén (Eesti esimene Lissabonis resideeriv suursaadik, 2003–2006)
  • Mart Tarmak (2006–2010)
  • Marin Mõttus (20102013)
  • Andres Rundu (alates 30.10.2013)

Eesti suursaatkonna Lissabonis avas ametlikult 17. augustil 1998 tollane peaminister Mart Siimann, kes viibis Lissabonis seoses EXPO maailmanäitusega.

Eestil on Portugalis kolm aukonsulit: Mario Nuno dos Santos Ferreira Põhja-Portugalis, Porto linnas, Gonçalo Martins Dias Lõuna-Portugalis, Tavira linnas ja Fernando Sérgio Faria de Freitas Catanho Madeiras.

Olulisemad visiidid

Portugali
juuni 2017
peaminister Jüri Ratas
mai 2015
Riigikogu esimees Eiki Nestor osales Lissabonis toimunud Vahemeremaade Liidu PA spiikrite II kohtumisel
september 2014
president Toomas Hendrik Ilves Arraiolose grupi kohtumisel Bragas
juuni 2014
välisminister Urmas Paet
detsember 2011 president Toomas Hendrik Ilves EL e-tervisegrupi raames
juuli 2009 president Toomas Hendrik Ilves
september 2007 Riigikogu esimees Ene Ergma
detsember 2006 peaminister Andrus Ansip
november 2005 president Arnold Rüütel riigivisiidil, kohtumised Portugali president Jorge Sampaio, peaminister José Sócratese, Portugali rahvusassamblee esimehe Jaime Gamaga
juuni 2004 välisminister Kristiina Ojulandi kohtumised Portugali välisminister Teresa Gouveia ja parlamendi esimehe João Mota Amaraliga
aprill 2004 peaminister Juhan Parts
märts 2003 Riigikogu esimees Ene Ergma osales Lissabonis konverentsil rahvusparlamentide rollist
november 2001 peaminister Mart Laar
mai 2000 välisminister Toomas Hendrik Ilves ja kaitseminister Jüri Luik WEU ministrite kohtumisel Portos
Eestisse
aprill 2017
asevälisminister ning riigisekretär EL asjades Margarida Marques
detsember 2014 Euroopa asjade riigisekretär Bruno Maçães
märts 2012 asevälisminister ning riigisekretär EL asjades Miguel Morais Leitão
märts 2009 välisminister Luís Amado
detsember 2007 peaminister José Sócrates EL ja Schengeni riikide delegatsiooni juhina Schengeni õigusruumi laienemist tähistaval üritusel Tallinnas
september 2006 asevälisminister ning EL riigisekretär Manuel Lobo Antunes
september 2004 EL riigisekretär Mário Santos David
mai 2003 president Jorge Fernando Branco de Sampaio riigivisiit
november 2002 EL riigisekretär Carlos Henrique da Costa Neves

Kahepoolsed suhted

Suhted Eesti ja Portugali vahel on väga head. Toimunud on vastastikuseid kõrgetasemelisi visiite ja suurenenud on kultuurikontaktide arv. 2009. aasta oli ajalooline seetõttu, et Portugali külastas president Toomas Hendrik Ilves ning Eestit esmakordselt Portugali välisminister Luís Amado. Septembris 2014 osales president Ilves Arraiolose grupi kohtumisel Bragas. Eesti välisminister Urmas Paet külastas Portugali juunis 2014. Üsna tihedad on sidemed töötasandil. 2010. a märtsis allkirjastati Eesti ja Portugali välisministeeriumi vaheline vastastikuse mõistmise memorandum, milles lepiti kokku kahepoolsete konsultatsioonide toimumises kord aastas.

Mais 2014 toimus olulise teetähisena kahepoolses julgeoleku- ja kaitsepoliitikalases koostöös Lissabonis Eesti, Portugali ja Euroopa kaitseagentuuri (EDA) ühisel korraldusel kolmepäevane küberkaitse alane õppus. Õppuse idee oli läbi mängida küberkriisi olukord strateegiliste otsustajate tasemel. Eesmärgiks oli küberkaitse teadlikkuse tõstmine, küberkriisi haldamise võimekuse suurendamine, uute juhtimislähenemiste tutvustamine ning juurutamine. Õppuse teoreetilisele osale järgnes praktiline harjutus.

Eestil ja Portugalil on olnud tõhus koostöö, kus diplomaadid saavad kasutada teineteise esinduste tööruume. Aprillist 2013 kuni juunini 2014 töötas Eesti diplomaat Portugali saatkonnas Brasilias, Portugali diplomaadid on töötanud Eesti saatkonnas Vilniuses Leedu EL Nõukogu eesistumise ajal 2013. a 1. poolaastal, Eesti saatkonnas Riias detsembrist 2014 kuni juunini 2015 Läti eesistumise ajal ja septembrist 2014 detsembrini 2015 Eesti saatkonnas Astanas.

Portugal panustas lennukitega Eesti, Läti ja Leedu õhuturbesse 2014. aasta septembrist aasta lõpuni ja osaleb rotatsioonis 2016. aasta suvel. Ka 2007. a osales Portugal Balti riikide õhuturberotatsioonis.

Riigikogu XIII koosseisu Eesti-Portugali parlamendirühma esimeheks on Aivar Sõerd ja aseesimeheks Igor Gräzin.

Lepinguline baas

Juba enne II Maailmasõda oli Eesti ja Portugali vahel sõlmitud kaubanduslik kokkulepe. Praeguse seisuga on Eesti ja Portugali vahel jõustunud 7 valitsuste vahelist kokkulepet:

  • Viisanõudest vastastikuse loobumise kokkulepe
  • Turismikoostöökokkulepe
  • Sõitjate ja veose rahvusvahelise autoveo kokkulepe
  • Isikute tagasivõtmise kokkulepe
  • Keele-, haridus-, kultuuri-, teadus-, tehnika-, noorsoo-, spordi-, ja meediakoostöö kokkulepe
  • Tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping
  • Salastatud teabe kaitse kokkulepe

Lisaks on alla kirjutatud koostöömemorandum Eesti ja Portugali kaitseministeeriumi ja Eesti ja Portugali välisministeeriumi vahel.

Majandussuhted

Perspektiivseteks koostöövaldkondadeks Eesti ja Portugali vahel on turism, IKT, teadus- ja arendustegevus, aga ka taastuvenergia tootmise ja toiduainetetööstusega seonduv. 2011. a mais asutas grupp portugali ärimehi Luso-Balti Kaubanduskoja eesmärgiga arendada majanduskontakte Baltimaade ja portugalikeelsete riikide vahel. Septembris 2011 käis Koja juhatus Eestis kontakte loomas. Portugali vaevanud mMajandus- ja rahanduskriisi ajal ning sellele järgnenud kasinusaastatel oli selle tegevus pärsitud. 2014. a. alanud tagasihoidlik majanduskasv Portugalis on võimaldamas Luso-Balti Kaubanduskojal taas aktiivsemalt tegutsema hakata. 2015.a. õnnestus Luso-Balti KTK-l Põhja-Portugalis asuva Viseu KTK ruumides saada omaette bürooruum.

Mais 2012 korraldas saatkond koos Luso-Balti Kaubanduskoja ja AICEP-iga äriseminarid Portos ja Lissabonis, kus Eesti majanduskliimat tutvustas EAS-i juhatuse liige Maria Alajõe.

Mais 2013 viibis Lissabonis Riigi infosüsteemide ameti delegatsioon. Kohtuti partneritega Portugali Administratsiooni Moderniseerimise Agentuurist, teemaks e-riik ja võimalused vastastikku kogemusi vahetada.

Mais 2014 korraldas Eesti saatkond Lissabonis koostöös lennufirma TAP Portugal ja EAS-iga Lissabonis Eestit kui turismisihtkohta tutvustava seminari.

Oktoobris 2015 külastas saatkond koos Eesti Veeteede ameti peadirektori Rene Arikas’e ja kommunikatsioonijuhi Tarmo Otsaga Lissabonis paiknevat Euroopa Mereohutuse agentuuri (EMSA - European Maritime Safety Agency). Kohtuti  selle peadirektori Markku Myllyga ning muuhulgas arutati koostöö tihendamist kahe institutsiooni vahel.

Viimasel neljal aastal on saatkond oma infolauaga osalenud Portugali suurimal kontaktmessil Portugal Exportador, mis toimub igal aastalalati 19. novembril.

Novembris 2015 toimus Balti riikide esindusjuhtide ühisvisiit Portugali kaitsetööstuse ettevõtteid ühendavasse IdD-sse (Portugese Platform for Defence Industries). IdD-d esindajad tutvustasid oma liidu tegevust ning Balti riikide esindajad tutvustasid oma riikide kaitsetööstuse sektoris toimuvaid arenguid. Kohtumise käigus allkirjastati koostöölepe Luso-Balti KTK ja IdD vahel.

KAUBAVAHETUS

Eesti ja Portugali vaheline kaubavahetus on viimastel aastatel vähehaaval kasvanud. Kui 2010. a oli käive 12,7 mln eurot, siis 2016. a juba 23,1 mln eurot (0,1% kogukäibest), seejuures on kasvanud nii eksport kui ka import. 2016.a kaubavahetuse saldo oli Eesti jaoks esimest korda pärast 2010.a. postittvne (+ 0,5 milj eurot).

2012. a oli Portugal Eestile 49., 2013. a 50., ja 2014. a 44. kaubanduspartner ning 2016. a. 45.kaubanduspartner.


Kaubavahetus aastatel 2007-2017 (mln eurot):

  Eksport Import
2010 6,4
6,3
2011 7,1
9,4
2012 8,6
10,1
2013 9,1 10,1
2014 10,8
11,8
2015 10,3 12,2
2016 11,8 11,3
2017 (5 kuud)
6,6
4,6



Allikas: Statistikaamet

Peamised ekspordi kaubagrupid 2016. a:

  • Puit ja puittooted – 49,8%
  • Paberimess ja tooted sellest – 14,2%
  • Masinad ja seadmed – 12,5%
  • Mineraalsed tooted – 5,4%

Peamised ekspordi kaubagrupid 2017. a (5 kuud):

  • Puit ja puittooted – 36,4%
  • Mineraalsed tooted – 35,2%
  • Masinad ja meh. seadmed – 12,5%

Peamised impordi kaubagrupid 2016. a:

  • Tekstiil ja tekstiilitooted – 17,2%
  • Plast ja plasttooted – 13,4%
  • Metall ja metallitooted – 13,3%
  • Pabermass ja tooted sellest – 11%

Peamised impordi kaubagrupid 2017. a (5 kuud):

  • Masinad ja meh. seadmed - 14,3%
  • Plast ja plasttooted – 14,2%
  • Metall ja metallitooted – 12,5%
  • Tekstiil ja tekstiilitooted – 10%
  • Pabermass ja tooted sellest – 9,1%

INVESTEERINGUD

Eesti Panga andmetel oli seisuga 31.12.2015 Portugali otseinvesteeringute positsioon Eestis – (miinus) 9,1 mln eurot. Investeeritud on paljudesse erinevatesse sektoritesse: põllumajandusse, töötlevasse tööstusse, ehitusse, hulgi- ja jaekaubandusse, veonduse ja laonduse sektorisse, info ja side sektorisse, finants- ja kindlustustegevusse, kinnisvarasse, kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse.

Eesti Äriregistris oli aprilli 2015 seisuga registreeritud 13 Portugali osalusega ettevõtet.

Samal ajal oli Eesti otseinvesteeringute positsioon Portugalis 2,9 mln eurot. Investeeritud on töötlevasse tööstusse, ehitusse, hulgi- ja jaekaubandusse ning kinnisvarasse.

TURISM

Eesti Panga mobiilipositsioneerimise meetodil saadud andmetel on Portugali residentide mitme-päevakülastuste koguarv, mis vahepeal vähenes - 2014.a. oli külastusi 7028 ja 2015.a. vaid 5091, hakanud taas kasvama. 2016.a. külastas Eestit 10 170 Portugali residenti.

Samal meetodil saadud andmetel on Eesti residentide mitme-päevakülastuste koguarv Portugali kasvanud. 2013.a. oli see 12 772, 2014.a. juba 18 519 ning 2015.a. 17 824. 2016.a. tõi kaasa tuntava languse , sest Portugali külastas  vaid 13 441 Eesti residenti.

2015.a. numbrite vähenemise põhjuseks mõlemal suunal tuleb pidada asjaolu, et juulis 2014 Lissabonist Tallinnasse lendamist alustanud Portugali lennufirma TAP lõpetas kahjuks otselennud jaanuaris 2015.

Haridus- ja kultuurisuhted

12. mail 2003 sõlmiti Eesti ja Portugali vahel keele-, haridus-, kultuuri-, teadus-, tehnika-, noorsoo-, spordi- ja meediakoostöö kokkulepe, mis jõustus 15. detsember 2005.

Käivitunud on portugali keele õpe Eestis ning avatud on kaks portugali keele keskust – nii Tartu kui Tallinna Ülikooli juures. Tulenevalt 2006. a sõlmitud koostöölepingutele Camõesi Instituudi ja Tallinna ning Tartu Ülikooli vahel peaks Camõesi Instituut kandma kõik õppejõududega ning õppematerjalidega seotud kulud, samuti eraldatakse kummalegi ülikoolile üks stipendium portugali keele õppimiseks Portugalis.

Tallinna Ülikoolis õpetatakse portugali keelt Tallinna Ülikoolis. Õpetajaks on Camõesi Instituudi kaudu lähetatud Ana Sofia Magalhães. Tartu Ülikoolis annab praegu algtasemel Portugali keele tunde Lotta Leesmaa. Portugallastest õpetajaid pärast Bruno Marquesi ja Bernardo Marquesi lahkumist 2013.a. ei ole olnud. Portugali uus, 30.novembril 2015. a. ametisse asunud valitsus, on kavandamas suurejoonelist portugali keele välisõppe laiendamist Camõesi Instituudi kaudu, mille tulemusena saab ka loodetavasti ka Tartu Ülikool  tulevikus Portugalist lähetatud õppejõu.

2015-2017 käivitati kolme ülikooli vaheline rahvusvaheline magistriõppe programm pealkirjaga „Kino Eyes – The European Movie Master. Selles osalevad Lissaboni Lusofona ülikooli, Eestist BFM ja Edinburgh Napier University Šotimaalt.

Georg Otsa nim. Muusikakooli ja Funchali muusikakooli vahel on käivitunud õpilaste ja õppejõudude vahetus. Mitmed Eesti rakenduskõrgkoolid (peamiselt turismiga seotud erialad) on alustanud õpilaste ja õppejõudude vahetust Portugali rakenduskõrgkoolidega.
Erasmuse üliõpilasvahetuse raames on Portugal eestlaste hulgas väga populaarne ja trend on kasvav.

KUNST

Toimunud on arvukalt kunstinäitusi:

2007. a olulisemateks võib pidada Jüri Arraku maalide näitus Lissabonis asuvas kloostris Convento des Cardaes ning Tanel Veenre ehete näitus Funchali Linnateatri ruumides Madeira saarel. Valli Lember-Bogatkina akvarellide näitus Lissaboni Veemuuseumis toimus 2008. a. 2009. a. sai näha kuue Eesti kunstniku ühisnäitust „Samblad ja samblikud“ Coimbras. Markus Kasemaa isikunäitus „Figuurid“ Assooridel; Imat Suumani maalide näitus „Eesti maastik“ ning Eesti klaasikunstnike Tiina ja Maret Sarapuu tööde näitus Lissabonis oli avatud 2010. a. 2011. a. avati näitus „Tallinn: Värvid, Tekstuurid, Emotsioonid“ ning Markus Kasemaa lõuendil digitrükkide näitus Lissaboni Camõesi Instituudis; samuti sai teoks ehtekunsti ühisprojekt „Border City“, kui Tallinna Kunstihoone galeriis ja Tallinna linnagaleriis olid üleval 17 Eesti ja 17 Portugali kunstniku tööd. 2012. a. jätkus „Piirilinna“ projekt Lissabonis näitusega Camõesi instituudis, samuti leidis aset Portugali–Poola–Eesti performance kunsti ühisprojekt „Cosmic Underground“, kus Eestist osalesid Raoul Kurwitz ja Flo Kasearu. 2013 toimus Assooridel Ponta Delgadas näitus „Eesti kui mereriik: Eesti tuletornid“. Teatavasti asub Euroopa idapoolseim majakas Narva-Jõesuus, läänepoolseim on aga Albernazi tuletorn Assooridel. 

2014 toimus Guimarães’is rahvusvahelise tekstiilibiennaali Contectile raames kümne autori töödega Eesti kaasaegse tekstiilikunsti näitus. Eesti kunstnikud osalesid  Douro maakonnas toimunud rahvusvahelisel graafikabiennaalil DOURO 2014. Raoul Kurvitz esitles oma personaalnäitust „Kabel“ Lissabonis näitustesarja Projecto Vicente raames.

EKA Nahakunsti osakond esitles märtsis 2015 Porto Ülikoolis tudengitöödest köitenäitust SIMPLY BOOKS. Näitus toimus programmi  PURE PRINT ELEMENTS raames ning sellega kaasnes temaatiline töötuba graafika osakonna tudengitele,  mille viis läbi nahakunsti osakonna professor Lennart Mänd.

2015. a võis näha Katja Novitskova näitust „LIFE UPDATE“ Kunsthalle Lissabonis. Sama aasta aprillis esitlesid ehtekunstnikud Kadri Mälk ja Tanel Veenre Sociedade Nacional de Belas Artes raamatukogus oma raamatuid Õhuloss. Castel in the air. Jewellery from Estonia ja Käeulatuses / Handful. Jewellery Diary 2009–2015. Eesti ehtekunstnike rühmituse „ÕHULOSS“ näitust võis külastada aprilli-mais Reverso Galeriis. Samuti avati 2015. a. kaks fotonäitust: Setúbali Raamatukogus sai näha fotonäitust Eestist „AVASTADES EESTIMAAD. Metsade vaikusest laulude maagiani“ ja Lissaboni LX Factorys (meie Telliskivi loomelinnaku analoog) Anu Hindi poolt kokku pandud Eesti Moekunstnike Liidu fotonäitus „TO BE AN ESTONIAN“.

2016.a. veebruaris avati seoses eesti aukonsulaadi avamisega Madeiral Funchali linnateatris fotonäitus Eestist „Avasta Eestimaad“. 2007. a. oli sealsamas aset leidnud Tanel Veenre ehtenäitus.

MUUSIKA

Eesti muusikud on Portugalis korduvalt üles astunud nii iseseisvate kontsertidega kui erinevate ürituste raames. Hedvig Hansoni ja Andre Maaker andsid kaks kontserti (Lissabonis ja Abrantesis) ning  Eesti Kaitseväe Segakoor esines Lissabonis 2007. a. Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamiseks andis ETV Tütarlastekoori kontserdi Lissaboni ülikooli aulas; Flora segakoor esines Lissaboni Fozi palees 2008. a. Helin-Mari Arderi Trio kontserdid toimusid Lissabonis ja Taviras 2009. a. Pärimusmuusikute duo RO:TORO kontsert leidis aset Fundãos 2010. a. Edukad olid Arsise kellade ansambli kontserdid Guimarãesis (2012. a Euroopa kultuuripealinn) ning Lissabonis 2011. a veebruaris.

2012. a aprillis esines Eesti Filharmoonia Kammerkoor kolme kontserdiga Lissabonis Belemi Kultuurikeskuses festivalil „A voz humana – o canto atraves dos tempos“ ning mais Alentejo religioosse muusika festivali raames Lõuna Portugalis Vila de Fradese kirikus. Oktoobris 2012 esines tantsuansambel „Kuljus“ Santaremi rahvatantsufestivalil. 2013. a märtsis andis Lissabonis kaks kontserti Mari Kalkun – Palacio Fozi’s ja kultuurikeskuses Fabricia Braço de Prata’as. Juunis 2015 juhatas Casa de Música-s Porto Sümfooniaorkestrit Olari Elts. Lissaboni suvise koorifestivali raames astusid juunis üles kolm koori Eestist: Vanalinna Segakoor, TTÜ Akadeemiline Naiskoor ja ETV Lastekoor.

Juulis 2015 toimunud 27. Väikeste Lauljate Gala raames Figueira da Foz´is esines edukalt Suure-Jaanist pärit 7-aastane laulja Triinu Johanna Sepp, kes esitas loo "Flöödina helisev viis" (viis Erki Sepp, sõnad Kaari Sillamaa) ning tuli välismaiste laululaste kategoorias võitjaks.

FILM

Augustis 2007 leidis Portugali ja Hispaania suursaatkondadel toetusel aset Ibeeria filmide nädal Tallinnas ja Tartus. Novembris 2007 peetud Estorili rahvusvahelisel filmifestivalil võitis Veiko Õunpuu mängufilm Sügisball žürii eriauhinna. Juulis 2008 toimus “Sügisballi” pidulik esilinastus Portugalis. Film oli ekraanil 6 nädalat. Novembris 2008 märgiti Estorilis toimunud filmifestivalil “Temps d’Images” ära Kersti Uibo dokumentaalfilm “Vaikelu naisega”. Aprillis 2013 võitis Eesti, Portugali ja Hispaania koostöös valminud film Black Diamonds Malaga filmifestivalil publikuauhinna.

Märtsis 2014 võitis Lissabonis toimunud animafilmide festivalil MONSTRA žürii eriauhinna Kaspar Jancise ja Vladimir Leschiovi animafilm „Villa Antropoff“. Novembris osalesid Eesti animafilmid ka festivalil CINANIMA, mlle žüriis osales ka filmilavastaja Rao Heidmets. Festivali programmis oli ka Rao Heidmetsa retrospektiiv ning tema meistriklass Espinho Raamatukogu auditooriumis.

Mait Laasi film „Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu 3D“ ja Ülo Pikkovi film „Tik-tak“ võitsid Lissaboni animafilmide festivalilt MONSTRA märtsis 2015 aukirja. Juunis esilinastus Lissabonis Eesti-Gruusia koostööfilm „Mandariinid“. Riho Undi nukufilm „Isand“ võitis novembris 2015 Espinhos toimunud 39. CINANIMA animafilmide festivalil peaauhinna ning Lissabonis märtsis 2016 toimunud animafilmide festivalil MONSTRA žürii poolse äramärkimise. Eesti animafilmide tegija, Mait Laas, osales sel aastal MONSTRA festivali žüriis.

KEEL JA KIRJANDUS

Eesti kirjandusest on portugali keelde tõlgitud tänaseks vaid Jaan Krossi "Keisrihull", millest on ilmunud kaks trükki (1992 ja 1993) ja Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" (2004).

Portugali kirjandusest on eesti keelde tõlgitud Eça de Queiroz’i "Reliikvia” ja Fernando Pessoa "Autopsühhograafia" Ain Kaalepi poolt, Fernando Namora "Pühapäeva õhtupoolikul" ja Vitório Kali novellikogu "Tuparize mõõk". 2007. a ilmus José Saramago “Pimedus” (tõlgitud Mare Vega Salamanca poolt). 2010. a ilmus eesti keeles Fernando Pessoa luulevalimik „Tubakapood“ Tõnu Õnnepalu tõlkes ning2014. a ilmus Gonçalo M. Tavares’i raamat „Jeruusalemm“ Riina Roasto tõlkes.

2007. a ilmus TEA kirjastuse poolt väike eesti-portugali, portugali-eesti sõnaraamat. 2011. a ilmus eesti keeles portugali keeles kirjutava Angoola kirjaniku José Eduardo Agualusa romaan „Minevikkude müüja“ Leenu Nigu tõlkes.

Novembris 2011 toimus Lissaboni Teatro Abertos Sofi Oksaneni „Puhastuse“ erietendus, millele eelnes Eesti ja Soome saatkonna vastuvõtt autori osalusel ning teose temaatiline ümarlaud. Novembris esitleti „Puhastuse“ portugalikeelset versiooni.

Mais 2012 toimus Lissaboni evangeelses presbüteri kirikus Kristiina Ehini luuleõhtu (luuletõlked tegi prantsuse/itaalia/portugali päritolu Eva Toulouse ning portugalikeelseid luuletusi luges näitleja Joao d’Avila. Lissabonis Fernando Pessoa majamuuseumis toimus Kristiina Ehini luule ja Silver Sepa fantaasiapillide muusika õhtu “Läbi tuhande sügise ja talve“.

MUU

Detsembris 2002 asutati kultuurilise suunitlusega Lissaboni Eesti Selts lõpetas kahjuks eestvedajate Portugalist lahkumise tõttu oma tegevuse 2008. a.. Kuna nii eesti kogukond kui ka portugallastest Eesti sõprade arv pidevalt kasvavad, oli seltsi taasloomise teema viimasel paaril aastal pidevalt päevakorras. 2015. a. juulis leidis aset Eesti-Portugali Sõprusseltsi asutamine.

2004. a suvel sõlmisid sõpruse ja koostöö arendamise lepingu Haapsalu ja Kesk-Portugalis asuv 10 000 elanikuga Fundão linnake (vaatamata oma iidsele välimusele sai linnaõigused alles 1988), mais 2005 avasid Haapsalu linnapea Teet Kallasvee ja Fundão linnapea Manuel Joaquím Frexes Fundãos Haapsalu tänava, mis asub linna kaasaegsemas osas ning ümbritseb kaarena uut kohtumaja.

Oktoobris 2007 toimus Lissabonis Sheratoni hotellis Eesti gastronoomianädal, kus eesti roogasid valmistasid meisterkokad Tõnis Siigur ja Raul Tee.

Detsembris 2008 tutvustas Eesti saatkond Lissabonis toimunud jõuluüritusel “O Natal na Europa” Eesti jõulutraditsioone. Ürituse raames andis kaks kontserti pärimusmuusikute duo RO:TORO.

Paar viimast aastat on Portugalis toimunud üleriigiline prügikoristusaktsioon „Limpar Portugal“ ehk Portugal puhtaks. Kampaania on pälvinud meedia laialdase tähelepanu ning palju kajastamist on leidnud asjaolu, et aktsiooni algidee pärines Eestist.

Mais 2012. a triumfeeris Kaia Kanepi Estoril Open tenniseturniiril.

8. juunil 2016 toimub Portugali–Eesti maavõistlus jalgpallis Lissaboni Estádio da Luzil. Eesti ja Portugal on omavahel vastamisi olnud 7 korda, neist 6 korda EM-valiksarjas. Viimati mängiti 2009. aastal A. Le Coq Arenal, kus Mart Poomi lahkumismatš lõppes 0:0 viigiga.

TopBack

© Eesti Suursaatkond Lissabonis Rua Filipe Folque nr.10ºJ-2ºESQ, 1050-113 Lissabon, tel. (351) 21 319 4150
e-mail: Embassy.Lisbon@mfa.ee