Eesti ja Portugal

08.04.2010

Portugal tunnustas Eesti Vabariiki de facto 1918. a. ja de jure 6. veebruaril 1921. Portugal ei ole kunagi tunnustanud Nõukogude Liidu okupatsiooni Eestis. 1987. a. keelas paremtsentristlik vähemusvalitsus Nõukogude Liitu külastanud parlamendi- delegatsioonil protesti märgiks Eestit külastada. Portugal taastunnustas Eesti Vabariiki 27. augustil 1991, diplomaatilised suhted taastati 1. oktoobril 1991.

Portugali suursaadikud:

• Hr. Dr. Jorge Alberto Nogueira De Lemos Godinho (1993 - 1996)
• Hr. Manuel Moreira de Andrade (1996 - 2001)
• Hr. Filipe Guterres (2001 - 2004)
• Hr. João Manuel da Cruz da Silva Leitão (2004 - 2005)
• Pr. Ana Paula Baptista Grade Zacarias (21.11 2005- 06.01.2009)
• Pr. Maria de Fatima de Pina Perestrello (10.12.2009 - ...)

12. septembril 2006. a. avati Portugali EL asjade riigisekretär Manuel Lobo Antunesi poolt ametlikult Portugali saatkond Tallinnas.

Eesti ajutised asjurid ja suursaadikud:

• Meelike Palli (ajutine asjur, 1997 – 1999)
• Paul Lettens (ajutine asjur, 1999 – 2002)
• Märt Piiskop (ajutine asjur, 2002 – 2003)
• Andres Tomasberg (mitteresideeriv suursaadik, asukohaga Pariisis, 1996 – 1997)
• Raul Mälk (mitteresideeriv suursaadik, asukohaga Londonis, al.2001 Tallinnas, 2000 – 2003)
• Aino Leppik von Wirén (Eesti esimene Lissabonis resideeriv suursaadik, 2003 – 2006)
• Mart Tarmak (15.09 2006 - )

Eesti suursaatkonna Lissabonis avas ametlikult 17. augustil 1998 tollane peaminister Mart Siimann, kes viibis Lissabonis seoses EXPO maailmanäitusega.

Eestil on Portugalis kolm aukonsulit: Mario Nuno dos Santos Ferreira Põhja-Portugalis, Porto linnas, Gonçalo Martins Dias Lõuna-Portugalis, Tavira linnas, Horácio Franco Assooride São Migueli saarel Ponta Delgadas.

Olulisemad visiidid

Kahepoolsed suhted

Suhted Eesti ja Portugali vahel on head. Viimaste aastate jooksul on suurenenud vastastikuste kõrgetasemeliste visiitide ja kultuurikontaktide arv. Samuti on aasta-aastalt suurenenud Eestit külastanud Portugali turistide arv ning ka Portugal turismisihtkohana pakub eestlastele üha rohkem huvi.

Portugal toetas Eesti liitumist Euroopa Liidu ja NATO-ga. Portugal on Euroopa Liidus pidevalt kaitsnud kõigi väikese ja keskmise suurusega riikide huve. Portugal ja Eesti tegid EL tulevikukonvendis head koostööd väikeriikide ühispositsiooni väljatöötamisel EL institutsioonide reformimiseks.

Lepinguline baas

• Enne II Maailmasõda oli Eesti ja Portugali vahel sõlmitud kaubanduslik kokkulepe (jõustus 16.01.1930)
• Viisanõuete kaotamise kokkulepe (jõustus 18.12.1999)
• Turismikoostöö kokkulepe (jõustus 18.07.2001)
• Sõitjate ja veose rahvusvahelise autoveo kokkulepe (jõustus 05.04.2003)
• Keele-, haridus-, kultuuri-, teadus-, tehnika-, noorsoo-, spordi- ja meediakoostöö kokkulepe (allkirjastati 12.05.2003)
• Eesti Vabariigi kaitseministeeriumi ja Portugali Vabariigi Riigikaitseministeeriumi vaheline vastastikuse mõistmise memorandum kaitsealase koostöö kohta (jõustus 20.05.2003)
• Isikute tagasivõtmise kokkulepe (jõustus 26.09.2003)
• Tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 23.07.2004)
• Eesti Vabariigi ja Portugali Vabariigi salastatud teabe kaitse kokkulepe (allkirjastatud novembris 2005)
• 26. märtsil 2010. aastal allkirjastasid kantslerid Marten Kokk ja Vasco Valente Eesti ja Portugali välisministeeriumi vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi

Majandussuhted

KAUBAVAHETUS

2008. a. oli Portugal Eestile 43. 2009. a 41. kaubanduspartner. Osatähtsus oli mõlemal aastal 0,1% kogu Eesti väliskaubavahetuse käibest. Käibemaht 2008.a oli 327,8 miljonit krooni, 2009. a 204 miljonit krooni. Eesti eksport Portugali oli 2008. a. 158 miljonit krooni, 2009. a 109,9 miljonit krooni. Import Portugalist vastavalt 170 ja 94 miljonit krooni.

Kaubavahetus aastatel 2004-2009 (miljonites kroonides):

Allikas: Statistikaamet

Peamised ekspordi kaubagrupid 2009. a.: 

 • Puit ja puittooted – 23,7%
• Metallid ja metallitooted – 18,9%
• Transpordivahendid - 12,4%
• Masinad ja seadmed - 11,5%  

Peamised impordi kaubagrupid 2009. a.: 

• Tekstiil ja tekstiilitooted – 29,6%
• Jalatsid, peakatted - 13,5%
• Valmistoidukaubad, joogid - 13,1%
• Plast ja kummitooted – 12,1%

INVESTEERINGUD 

Portugali otseinvesteeringute maht Eestisse kasvas kuni 2008. aasta lõpuni. 2009. aastal vähenesid nii Eesti otseinvesteeringud Portugali kui ka Portugalist tulnud investeeringud Eestisse. 31.12.2009 seisuga oli Portugali otseinvesteeringute maht Eestis – 6,8 miljonit ning Eesti investeeringute maht Portugalis - 236 miljonit krooni. 

TURISM

2008 aastal majutati Eesti majutusettevõtetes 2644 Portugali turisti (2007. a vastav näitaja 2763). Nagu teistestki Lõuna-Euroopa riikidest pärit turistid, reisivad ka Portugali turistid Eestisse valdavalt suveperioodil pikema Eestit ja Eesti naaberriike hõlmava ringreisi raames, külastades Eestis peamiselt vaid Tallinna.

Eesti elanike reisid Portugali

Portugal on muutunud Eesti turistide hulgas järjest populaarsemaks suvituskohaks, kuid kindlasti on Portugalil veel realiseerimata potentsiaali Eesti elanike kuurordi- ja huvireiside sihtkohana arvestades kohapealset soodsat hinnataset, huvitavaid vaatamisväärsusi ja sõbralikke, kuid mitte pealetükkivaid kohalikke elanikke, kes oskavad inglise keelt. Viimastel aastatel on turistide hulga suurenemisele positiivset mõju avaldanud tšarterreisid, mida on suviti korraldatud Tallinnast Lõuna-Portugali Algarvesse. Alates Eesti liitumisest EL-ga on Eesti elanikud reisinud Portugali aasta aastalt üha enam. 2005. a 3495, 2006. a 4269, 2007. a 5489, 2008. a 9445.

Kultuurisuhted

12.mail 2003 sõlmiti Eesti ja Portugali vahel keele-, haridus-, kultuuri-, teadus-, tehnika-, noorsoo-, spordi- ja meediakoostöö kokkulepe, mis jõustus 15. detsember 2005.

KUNST

Märtsis-aprillis 2005 oli Portos Shibuichi galeriis üleval seitsme noore eesti ehetekunstniku näitus pealkirjaga “Aeroporto de Lisboa”. Kõik seitse kunstnikku: Ester Faiman, Bruno Lillemets, Maarja Niinemagi, Kärt Maran, Argo Männik, Sven Tali ja Katrin Veegen on viimastel aastatel lõpetanud EKA ehte- ja sepakunsti kateedri. Jaanuaris k.a. pälvis Virge Jõekalda IV Evora rahvusvahelisel graafikafestivali biennaalil Portugalis Evore kunstiresidentsi preemia töö eest seeriast “Minu Aed”.

Juunis 2006 toimus Rahvusraamatukogus Portugali rahvuspüha ja Suursaatkonna avamise puhul näitus „Azulejo-kunst Portugalis”. Detsember 2006 - veebruar 2007 sai vaadata Eesti kinnaste ja rahvarõivaste näitust Portugali Riiklikus Rõivamuuseumis.

Septembris 2007 toimus Jüri Arraku maalide näitus Lissabonis asuvas kloostris Convento des Cardaes. Novembris-detsembris 2007 oli võimalik külastada Tanel Veenre ehete näitust Funchali Linnateatri ruumides Madeira saarel.

Aprill-mai 2008 – Valli Lember-Bogatkina akvarellide näitus Lissaboni Veemuuseumis.

Mais 2009 kuue Eesti kunstniku ühisnäitus „Samblad ja samblikud“ Coimbras

MUUSIKA

Ka Eesti muusikud on Portugalis korduvalt üles astunud nii iseseisvate kontsertidega kui erinevate ürituste raames.

Mais 2004 esinesid Lissabonis ja Portos rahvamuusikaansambel “Vägilased”, moekunstnikud Tanel Veenre ja Aldo Järvsoo ning Merike Pääro ja Monika Randloo. Meisterkokk Imre Kose valmistas eesti toite.

15. oktoobril 2005 esines Eesti Filharmoonia Kammerkoor Portos, koori juhatas Paul Hillier ning kavas olid Pärdi ja Kreegi helilooming. Novembris 2005 juhatas Paavo Järvi Lissabonis Gulbenkian'i sümfooniaorkestrit. Riigivisiidi raames esines Lissabonis Tallinna keelpillikvartett.

Veebruaris 2007 toimus Hedvig Hansoni ja Andre Maakeri kaks kontserti (Lissabonis ja Abrantesis). September esines Lissabonis kahe kontserdiga Eesti Kaitseväe Segakoor.

Veebruaris 2008 toimus Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamiseks ETV Tütarlastekoori kontsert (Aarne Saluveri juhatusel) Lissaboni ülikooli aulas. Oktoober 2008 esines Flora segakoor Lissaboni Fozi palees.

Veebruaris 2009 toimusid Helin-Mari Arderi Trio kontserdid Lissabonis ja Taviras.

FILM

Novembris 2007 peetud Estorili rahvusvahelisel filmifestivalil võitis Veiko Õunpuu mängufilm Sügisball žürii eriauhinna.
Juulis 2008 toimus “Sügisballi” pidulik esilinastus Portugalis. Film oli ekraanil 6 nädalat.

Novembris 2008 märgiti Estorilis toimunud filmifestivalil “Temps d’Images” ära Kersti Uibo dokumentaalfilm “Vaikelu naisega”.

KEEL JA KIRJANDUS

Eesti kirjandusest on portugali keelde tõlgitud tänaseks vaid Jaan Krossi "Keisrihull", millest on ilmunud kaks trükki (1992 ja 1993) ja Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" (2004).
Portugali kirjandusest on eesti keelde tõlgitud Eça de Queiroz’i "Reliikvia” ja Fernando Pessoa "Autopsühhograafia" Ain Kaalepi poolt, Fernando Namora "Pühapäeva õhtupoolikul" ja Vitório Kali novellikogu "Tuparize mõõk". 2007. a. ilmus José Saramago “Pimedus” (tõlkinud Mare Vega Salamanca).

2007. a. ilmus TEA kirjastuse poolt väike eesti-portugali, portugali-eesti sõnaraamat. 2008. a. ilmus portugali keeles Eestit tutvustav brožüür 12 küsimust.

KEELEÕPE

Käivitunud on portugali keele õpe Eestis ning avatud on isegi kaks portugali keele keskust – nii Tartu kui Tallinna Ülikooli juurest. Siiani toimusid aeg-ajalt vaid mõned üksikud kursused, kuid akadeemilist õpet polnud. Tänu 2006.a sõlmitud koostöölepingutele Camõesi Instituudi ja Tallinna ning Tartu Ülikooli vahel on olukord muutunud. Vastavalt koostöölepingule kannab Camõesi Instituut kõik õppejõududega ning õppematerjalidega seotud kulud, samuti antakse kummalegi ülikoolile üks stipendium portugali keele õppimiseks Portugalis.

Mitmed Eesti üliõpilased on kasutanud võimalust õppida portugali keelt Portugalis ja esimesed portugallased on saatkonna ja Eesti Instituudi abiga jõudnud ka Eestisse eesti keelt õppima.

MUU

19. detsembril 2002 asutati kultuurilise suunitlusega Lissaboni Eesti Selts.

Seoses Eesti Vabariigi 85. aastapäevaga andis president Arnold Rüütel Maarjamaa Risti V klassi ordeni Portugali ajakirjanikule José Manuel Milhazes Pintole, kes on teinud suure töö Eesti tutvustamisel Portugalis. Seoses EV 90. aastapäevaga anti kõrgeim välja antud riiklik autasu Maarjamaa Risti kett Portugali president Aníbal Cavaco Silva, keda tunnustati kui Eesti okupeerimise mittetunnustamise poliitika toetajat toonase peaministrina. Maarjamaa Risti III klassi sai Lissaboni endine linnapea ja endine siseminister Antonio Costa ning V klassi ministeeriumi spetsialist Maria Eduarda Peixeiro kui Schengeni viisaruumiga ühinemisele kaasaaitajaid.

2004. a. suvel sõlmisid sõpruse ja koostöö arendamise lepingu Haapsalu ja Kesk-Portugalis asuv 10 000 elanikuga Fundão linnake (vaatamata oma iidsele välimusele sai linnaõigused alles 1988), 7. mail 2005 avasid Haapsalu linnapea Teet Kallasvee ja Fundão linnapea Manuel Joaquim Frexes Fundãos Haapsalu tänava, mis asub linna kaasaegsemas osas ning ümbritseb kaarena uut kohtumaja.

Juunis 2006 toimus rida kultuurisündmusi Tallinnas, üritused toimusid Portugali rahvuspüha ja Portugali saatkonna avamise puhul. Kristiine keskuses oli Portugali Nädal, kus tutvustati portugali veine, toitusid ja teisi tooteid. Palmse mõisas toimus Portugali rahvuspühal Portugali päev, kus esines pianist Filipe Pinto-Ribeiro ning pakuti portugali rahvustoite. Pianist Pinto-Ribeiro andis kontserdi ka Tallinnas Niguliste kirikus.

Oktoobris 2007 toimus Lissabonis Sheratoni hotellis Eesti gastronoomianädal, kus eesti roogasid valmistasid meisterkokad Tõnis Siigur ja Raul Tee.

Detsembris 2008 tutvustas Eesti saatkond Lissabonis toimunud jõuluüritusel “ O Natal na Europa” Eesti jõulutraditsioone. Ürituse raames andis kaks kontserti pärimusmuusikute duo RO:TORO.