Eesti ja Portugal

12.12.2011

Portugal tunnustas Eesti Vabariiki de facto 1918. a. ja de jure 6. veebruaril 1921. Portugal ei ole kunagi tunnustanud Nõukogude Liidu okupatsiooni Eestis. 1987. a. keelas paremtsentristlik vähemusvalitsus Nõukogude Liitu külastanud parlamendi- delegatsioonil protesti märgiks Eestit külastada. Portugali president Aníbal Cavaco Silvale kui Eesti okupeerimise mittetunnustamise poliitika toetajale toonase peaministrina omistati EV 90. aastapäeva puhul kõrgeim välja antud riiklik autasu Maarjamaa Risti Kett. Portugal taastunnustas Eesti Vabariiki 27. augustil 1991, diplomaatilised suhted taastati 1. oktoobril 1991.

Portugali suursaadikud:

• Hr. Dr. Jorge Alberto Nogueira De Lemos Godinho (1993 - 1996)
• Hr. Manuel Moreira de Andrade (1996 - 2001)
• Hr. Filipe Guterres (2001 - 2004)
• Hr. João Manuel da Cruz da Silva Leitão (2004 - 2005)
• Pr. Ana Paula Baptista Grade Zacarias (2005 - 2009)
• Pr. Maria de Fatima de Pina Perestrello (10.12.2009 - ...)

12. septembril 2006. a. avati Portugali EL asjade riigisekretär Manuel Lobo Antunesi poolt ametlikult Portugali saatkond Tallinnas.

Eesti ajutised asjurid ja suursaadikud:

• Meelike Palli (ajutine asjur, 1997 – 1999)
• Paul Lettens (ajutine asjur, 1999 – 2002)
• Märt Piiskop (ajutine asjur, 2002 – 2003)
• Andres Tomasberg (mitteresideeriv suursaadik, asukohaga Pariisis, 1996 – 1997)
• Raul Mälk (mitteresideeriv suursaadik, asukohaga Londonis, al. 2001 Tallinnas, 2000 – 2003)
• Aino Leppik von Wirén (Eesti esimene Lissabonis resideeriv suursaadik, 2003 – 2006)
• Mart Tarmak (2006 – 2010)
• Marin Mõttus (15.10.2010 -...)

Eesti suursaatkonna Lissabonis avas ametlikult 17. augustil 1998 tollane peaminister Mart Siimann, kes viibis Lissabonis seoses EXPO maailmanäitusega.

Eestil on Portugalis kolm aukonsulit: Mario Nuno dos Santos Ferreira Põhja-Portugalis, Porto linnas, Gonçalo Martins Dias Lõuna-Portugalis, Tavira linnas, Horácio Franco Assooride São Migueli saarel Ponta Delgadas.

Visiidid

Kahepoolsed suhted

Suhted Eesti ja Portugali vahel on head. Viimaste aastate jooksul on suurenenud vastastikuste kõrgetasemeliste visiitide ja kultuurikontaktide arv. 2009. aasta oli ajalooline seetõttu, et Portugali külastas president Toomas Hendrik Ilves ning Eestit esmakordselt Portugali välisminister Luís Amado.

Üsna tihedad on sidemed töötasandil. 2010. a märtsis allkirjastati EE ja PT välisministeeriumi vaheline vastastikuse mõistmise memorandum, milles lepiti kokku kahepoolsete konsultatsioonide toimumises kord aastas.

Portugal toetas Eesti liitumist Euroopa Liidu, ja NATO-gaga. Samuti oli Portugal meie tugevaks toetajaks liitumisel Schengeni leppega. Kaasaaitamise eest Schengeni viisaruumiga ühinemisel on Eesti andnud Maarjamaa Risti III klassi autasu Lissaboni endisele linnapeale ja siseministrile Antonio Costa’le ning V klassi autasu Siseministeeriumi spetsialistile Maria Eduarda Peixero’le.

2008. aastal osales Portugal Balti riikide õhuturberotatsioonis.

Riigikogu XII koosseisu Eesti - Portugali parlamendirühma esimeheks on Heljo Pikhof ja aseesimeheks Jaan Õunapuu.

Lepinguline baas

Juba enne II Maailmasõda oli Eesti ja Portugali vahel sõlmitud kaubanduslik kokkulepe. Praeguse seisuga on Eesti ja Portugali vahel jõustunud 7 valitsuste vahelist kokkulepet:
 

• Viisanõudest vastastikuse loobumise kokkulepe
• Turismikoostöökokkulepe
• Sõitjate ja veose rahvusvahelise autoveo kokkulepe
• Isikute tagasivõtmise kokkulepe
• Keele-, haridus-, kultuuri-, teadus-, tehnika-, noorsoo-, spordi-, ja meediakoostöö kokkulepe
• Tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping
• Salastatud teabe kaitse kokkulepe

Lisaks on alla kirjutatud koostöömemorandum EE ja PT kaitseministeeriumi ja EE ja PT välisministeeriumi vahel.

Täpsem teave välisministeeriumi välislepingute andmebaasis aadressil http://vlepingud.vm.ee/et/

Majandussuhted

Üleilmne majanduskriis on pidurdanud kahepoolsete kaubandussuhete arengut, kuid vastastikune huvi on siiski olemas. Perspektiivseiks koostöövaldkonniks oleksid kindlasti turism, IKT, teadus- ja arendustegevus, aga või ka taastuvenergia tootmise või toiduainetetööstusega seonduv. Portugali poolset huvi näitab asjaolu, et 2010. a novembris asutas grupp ärimehi Luso - Balti Kaubanduskoja eesmärgiga arendada majanduskontakte Baltimaade ja portugalikeelsete riikide vahel. Koja avaüritus toimus 2011. a mais ning juba septembris 2011 käis Koja juhatus Eestis kontakte loomas.

2011. a märtsis pidas MKM asekantsler Ahti Kuningas Lissaboni katoliiklikus Ülikoolis loengu euroga liitumise mõjust Eesti majanduse arengule.

31.01 – 02.02. 2011 külastas Tallinna 15 liikmeline Portugali ajakirjanike grupp. Külastuse järgselt ilmus Portugali meediaväljaannetes ja eetris positiivne ja huvi tekitav materjal Eesti kohta. Tunnustavalt kajastati Eest edusamme ITK vallas ning kultuuripealinna teemat. Eestit tutvustati ka atraktiivse turismiriigina.

KAUBAVAHETUS

2008. a. oli Portugal Eestile 43., 2009. a 41. ning 2010. a 50. kaubanduspartner. Käibed vastavalt 20 946 tuhat, 13 150 tuhat ning 12 689 tuhat eurot. Kaubavahetus Portugaliga on viimastel aastal moodustanud 0,1% kogu Eesti väliskaubavahetuse käibest.

Kaubavahetus aastatel 2004-2011 (tuhat eurot):

Allikas: Statistikaamet

Peamised ekspordi kaubagrupid 2010. a.:

• Puit ja puittooted – 23,7%
• Metallid ja metallitooted – 18,9%
• Transpordivahendid - 12,4%
• Masinad ja seadmed - 11,5%

Peamised impordi kaubagrupid 2010. a.:

• Tekstiil ja tekstiilitooted – 29,6%
• Jalatsid, peakatted - 13,5%
• Valmistoidukaubad, joogid - 13,1%
• Plast ja kummitooted – 12,1%

INVESTEERINGUD

Portugali otseinvesteeringute maht Eestisse kasvas kuni 2008. aasta lõpuni. 2009. aastal vähenesid nii Eesti otseinvesteeringud Portugali kui ka Portugalist tulnud investeeringud Eestisse. 31.03.2011 seisuga oli Portugali otseinvesteeringute maht Eestis 943 tuhat eurot ning Eesti investeeringute maht Portugalis 18 956 tuhat eurot.

TURISM

Aasta-aastalt on suurenenud Eestit külastanud Portugali turistide arv ning ka Portugal turismisihtkohana pakub eestlastele üha rohkem huvi. 2008. aastal majutati Eesti majutusettevõtetes 2644 Portugali turisti, 2009. a 2617, 2010. a 2471 ning 2011. a kaheksa kuuga (jaanuar-august) 2521.

Nagu teistestki Lõuna-Euroopa riikidest pärit turistid, reisivad ka Portugali turistid Eestisse valdavalt suveperioodil pikema Eestit ja Eesti naaberriike hõlmava ringreisi raames, külastades Eestis peamiselt vaid Tallinna.

Eesti elanike reisid Portugali

Portugal on muutunud Eesti turistide hulgas järjest populaarsemaks suvituskohaks, kuid kindlasti on Portugalil veel realiseerimata potentsiaali Eesti elanike kuurordi- ja huvireiside sihtkohana arvestades kohapealset soodsat hinnataset, huvitavaid vaatamisväärsusi ja sõbralikke kohalikke elanikke, kes oskavad inglise keelt. Viimastel aastatel on turistide hulga suurenemisele positiivset mõju avaldanud tšarterreisid, mida on suviti korraldatud Tallinnast Lõuna-Portugali Algarvesse.

Haridus- ja kultuurisuhted

12.mail 2003 sõlmiti Eesti ja Portugali vahel keele-, haridus-, kultuuri-, teadus-, tehnika-, noorsoo-, spordi- ja meediakoostöö kokkulepe, mis jõustus 15. detsember 2005.

Käivitunud on portugali keele õpe Eestis ning avatud on kaks portugali keele keskust – nii Tartu kui Tallinna Ülikooli juures. Siiani toimusid aeg-ajalt vaid mõned üksikud kursused, kuid akadeemilist õpet polnud. Tänu 2006.a sõlmitud koostöölepingutele Camõesi Instituudi ja Tallinna ning Tartu Ülikooli vahel on olukord muutunud. Vastavalt koostöölepingule kannab Camõesi Instituut kõik õppejõududega ning õppematerjalidega seotud kulud, samuti antakse kummalegi ülikoolile üks stipendium portugali keele õppimiseks Portugalis.
Põhja Portugalis asuv Guimarãesi linn võtab 2012. aastal Tallinnalt üle Euroopa kultuuripealinna tiitli.

KUNST

Toimunud on arvukalt kunstinäitusi: Jüri Arraku maalide näitus Lissabonis asuvas kloostris Convento des Cardaes ning. Tanel Veenre ehete näitus Funchali Linnateatri ruumides Madeira saarel 2007. aastal.

Valli Lember-Bogatkina akvarellide näitus Lissaboni Veemuuseumis 2008.aastal.

Kuue Eesti kunstniku ühisnäitus „Samblad ja samblikud“ Coimbras 2009. aastal.

Markus Kasemaa isikunäitus „Figuurid“ Assooridel; Imat Suumani maalide näitus „Eesti maastik“ ning Eesti klaasikunstnike Tiina ja Maret Sarapuu tööde näitus Lissabonis 2010. aastal.

Jaanuaris 2011 avati näitus Tallinn: Värvid, Tekstuurid, Emotsioonid ning juunis 2011 Markus Kasemaa lõuendil digitrükkide näitus Lissaboni Camõesi Instituudis. Septembris 2011 sai Tallinnas teoks ehtekunstiprojekt „Border City“.

MUUSIKA

Eesti muusikud on Portugalis korduvalt üles astunud nii iseseisvate kontsertidega kui erinevate ürituste raames.

Hedvig Hansoni ja Andre Maakeri kaks kontserti (Lissabonis ja Abrantesis) ning  Eesti Kaitseväe Segakoor Lissabonis 2007. aastal.

Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamiseks ETV Tütarlastekoori kontsert Lissaboni ülikooli aulas; Flora segakoor Lissaboni Fozi palees 2008. aastal.

Helin-Mari Arderi Trio kontserdid Lissabonis ja Taviras 2009. aastal .

Pärimusmuusikute duo RO:TORO kontsert Fundãos 2010. aastal.

Edukad olid Arsise kellade ansambli kontserdid Guimarãesis (2012. a Euroopa kultuuripealinn) ning Lissabonis 2011. a veebruaris.

FILM

Novembris 2007 peetud Estorili rahvusvahelisel filmifestivalil võitis Veiko Õunpuu mängufilm Sügisball žürii eriauhinna.

Juulis 2008 toimus “Sügisballi” pidulik esilinastus Portugalis. Film oli ekraanil 6 nädalat.

Novembris 2008 märgiti Estorilis toimunud filmifestivalil “Temps d’Images” ära Kersti Uibo dokumentaalfilm “Vaikelu naisega”.

KEEL JA KIRJANDUS

Eesti kirjandusest on portugali keelde tõlgitud tänaseks vaid Jaan Krossi "Keisrihull", millest on ilmunud kaks trükki (1992 ja 1993) ja Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" (2004).
Portugali kirjandusest on eesti keelde tõlgitud Eça de Queiroz’i "Reliikvia” ja Fernando Pessoa "Autopsühhograafia" Ain Kaalepi poolt, Fernando Namora "Pühapäeva õhtupoolikul" ja Vitório Kali novellikogu "Tuparize mõõk". 2007. a. ilmus José Saramago “Pimedus” (tõlgitud Mare Vega Salamanca poolt). 2010. a ilmus eesti keeles Fernando Pessoa luulevalimik „Tubakapood“ Tõnu Õnnepalu tõlkes.

2007. a. ilmus TEA kirjastuse poolt väike eesti-portugali, portugali-eesti sõnaraamat. 2008. a. ilmus portugali keeles Eestit tutvustav brožüür 12 küsimust.

2010. a ilmus saatkonna ja välisministeeriumi infobüroo koostöös uus portugalikeelne infovoldik, mis sisaldab kasulikku üldinfot ning lühikesi Eestit tutvustavaid tekste.

MUU

19. detsembril 2002 asutati kultuurilise suunitlusega Lissaboni Eesti Selts.

2004. a. suvel sõlmisid sõpruse ja koostöö arendamise lepingu Haapsalu ja Kesk-Portugalis asuv 10 000 elanikuga Fundão linnake (vaatamata oma iidsele välimusele sai linnaõigused alles 1988), 7. mail 2005 avasid Haapsalu linnapea Teet Kallasvee ja Fundão linnapea Manuel Joaquim Frexes Fundãos Haapsalu tänava, mis asub linna kaasaegsemas osas ning ümbritseb kaarena uut kohtumaja.

Juunis 2006 toimus rida kultuurisündmusi Tallinnas, üritused toimusid Portugali rahvuspüha ja Portugali saatkonna avamise puhul. Kristiine keskuses oli Portugali Nädal, kus tutvustati portugali veine, toitusid ja teisi tooteid. Palmse mõisas toimus Portugali rahvuspühal Portugali päev, kus esines pianist Filipe Pinto-Ribeiro ning pakuti portugali rahvustoite. Pianist Pinto-Ribeiro andis kontserdi ka Tallinnas Niguliste kirikus.

Oktoobris 2007 toimus Lissabonis Sheratoni hotellis Eesti gastronoomianädal, kus eesti roogasid valmistasid meisterkokad Tõnis Siigur ja Raul Tee.

Detsembris 2008 tutvustas Eesti saatkond Lissabonis toimunud jõuluüritusel “ O Natal na Europa” Eesti jõulutraditsioone. Ürituse raames andis kaks kontserti pärimusmuusikute duo RO:TORO.

Paar viimast aastat on Portugalis toimunud üleriigiline prügikoristusaktsioon „Limpar Portugal“ ehk Portugal puhtaks. Kampaania on pälvinud meedia laialdase tähelepanu ning palju kajastamist on leidnud asjaolu, et aktsiooni algidee pärines Eestist.